1. Sissejuhatus

Loomaarstidel on tähtis koht loomade heaolu ja tervise ning rahva tervise ja keskkonna kaitsmisel ning nende pakutavate teenuste skaala on avar.

Käesolev Hea Veterinaarse Tava (HVT) koodeks on standard, mis määratleb nii Euroopa loomaarstide kutse-eetika ja käitumispõhimõtted kui ka nõuded kvaliteedisüsteemile veterinaarorganisatsioonis, kui viimatinimetatu:

1. soovib parandada oma suutvust osutada teenuseid vastavuses

  kehtivate õigusaktidega;

  kehtiva kutsealase käitumiskoodeksiga;

  klientide vajaduste ja nõudmistega;

  eetikapõhimõtetega nii pakutavate teenuste osas kui oma hoole all olevate loomade suhtes.

2. peab näitama oma suutvust osutada teenuseid, mis oleksid alati kooskõlas klientide vajaduste ja nõudmistega ning kehtivate õigusaktidega.

Käesoleva koodeksi järgimine on seega vabatahtlik.

Selle standardi nõuded on töötatud välja nii, et nad on kohaldatavad igale veterinaarorganisatsioonile, sõltumata selle suurusest või tegevusvaldkonnast.

Kui käesoleva standardi mis tahes nõuet ei saa kohaldada organisatsiooni ja selle poolt osutatavate teenuste eripära tõttu, võib selle nõude kõrvale jätta. Selline välistamine ei tohi vähendada organisatsiooni suutvust ega kohustatust osutada teenuseid, mis vastavad niihästi normatiivaktides sätestatud nõuetele kui ka loomaarstide kutse-eetikale ja käitumispõhimõtetele.

Käesolev koodeks sätestab siiski üksnes üldpõhimõtted. Veterinaarikutse eri tegevusvaldkondade spetsiifilisemate nõuete katmiseks tuleb välja töötada täiendavad juhtnöörid.

Koodeksi on Euroopa Loomaarstide Föderatsiooni (FVE - Federation of Veterinarians of European) eestvõttel välja töötanud loomaarstid loomaarstide jaoks ja sellele antakse veterinaarorganisatsioonide tarvis Euroopa standardi staatus.

Käesolev koodeks on mõeldud lähtealuseks FVE liikmesorganisatsioonidele, kes soovivad juurutada omaenda HVT koodeksit või kvaliteedisüsteemi.

FVE liikmesorganisatsioonid võivad lasta oma HVT koodeksit või kvaliteedisüsteemi FVE-l hinnata, et tagada selle vastavus käesolevale koodeksile.

Käesolev koodeks on koostatud nii, et seda saab kasutada abivahendina ISO 9001:2000 sertifikaadi taotlemisel. Seetõttu on kogu käesoleva standardi kvaliteedi-sõnavara võetud ISO 9000 standardi 2000. aasta versioonist.

Selle koodeksi tingimused ei asenda Euroopas kehtivaid või riiklikke juriidilisi ettekirjutusi, vaid täiendavad neid.

Tulevikus vaadatakse käesolev koodeks üle vähemalt iga viie aasta tagant.

Autorite enesele võetud kohustus selle dokumendi pidevaks parendamiseks on käesoleva koodeksi lahutamatu osa.

2. Euroopa loomaarstide kutse-eetika ja käitumispõhimõtted

Veterinaarorganisatsioonid, kes taotlevad käesoleva Hea Veterinaarse Tava koodeksi juurutamist, peavad tagama, et nende liikmeskonda kuuluvad loomaarstid järgivad käesolevas peatükis[1] sätestatud põhimõtteid.

2.A Loomaarstid ja loomad

 Loomaarstid, sõltumata sellest, millises veterinaariavaldkonnas nad töötavad, peavad püüdma tagada nende hoolde usaldatud loomade heaolu ja tervise.

 Loomaarstid peavad looma heaolu hindamisel alati arvestama viie vabadusega[2].

 Loomade heaolu tagavate õigusaktide rikkumisest teada saades peavad loomaarstid viivitamatult juhtima loomaomaniku tähelepanu nimetatud rikkumisele ning probleemi lahendamiseks rakendama kõiki oma käsutuses olevaid abinõusid.

 Loomaarstid peavad hoolivalt kohtlema kõiki nende hoolde usaldatud loomi.

2.B Loomaarstid ja nende kliendid

 Loomaarstid peavad oma klientidega hoidma ja edendama häid suhteid.

 Loomaarstidel tuleb klientidega vahetu suhtlemise ja neile asjakohase informatsiooni andmise alusel pälvida klientide usaldus.

 Loomaarstid peavad austama klientide seisukohti ning kaitsma klientide konfidentsiaalsust.

 Loomaarstid peavad kaebustele ja kriitikale reageerima kiiresti, läbimõeldult ning viisakalt.

 Loomaarstid peavad olema teadlikud klientide erinevatest vajadustest.

2.C Loomaarstid ja loomaarstikutse

 Loomaarstid peavad hoidma ennast kursis loomaarste puudutavate normatiivaktide ning käitumiskoodeksitega ja neid järgima.

 Loomaarstid ei tohi kahjustada oma kutseala mainet.

 Loomaarstid peavad oma ametikaaslastega hoidma ja edendama häid suhteid.

 Loomaarstid peavad tagama väljaantavate veterinaartõendite sisulise õigsuse.

 Loomaarstid peavad säilitama ja arendama oma erialaseid teadmisi ja oskusi.

 Kolmanda isiku või teise loomaarsti asemel tegutsedes peavad loomaarstid tagama, et ei tekiks huvide konflikti; nad ei tohi kuritarvitada oma ametiseisundit enda klientuuri suurendamiseks või isikliku kasu saamiseks. Kui klient palub sooritada täiendavaid menetlusi, tohib loomaarst sellega nõustuda vaid eelneval kokkuleppel selle loomaarsti või kolmanda isikuga, kelle asemel ta tegutses.

2.D Loomaarstid ja ravimid

 Loomaarstid peavad mõistma ning järgima õigusakte, mis puudutavad ravimite väljakirjutamist, säilitamist, kasutamist, hankimist ja müüki.

 Iga ravimite käitlemisega seotud probleem tuleb registreerida ning lahendada vastavalt farmakoloogilise järelevalve põhinõuetele:

· müügiloa hoidjale ja/või pädevale asutusele tuleb juhtunust teatada hiljemalt 15 päeva jooksul;

· müügiloa hoidjate ja asjaomaste pädevate asutuste telefoninumbrid ja aadressid peavad organisatsioonis käepärast olema;

· asjaomase pädeva asutuse poolt ravimite kõrvaltoimete registreerimiseks ettenähtud vormid peavad organisatsioonis olema alati saadaval. Kui pädev asutus selliseid vorme ei paku, peab veterinaarorganisatsioon kasutama enda valmistatud vormi, kirjeldades detailselt kõike asjasse puutuvat.

2.E Loomaarstid ja nende personal

 Loomaarstid peavad järgima tööandjate, töövõtjate ja äriomanike kohta käivaid õigusakte.

 Loomaarstid ja nende personal peavad olema kindlustatud nii juriidilise kui ametialase vastutuse puhuks.

 Loomaarstid peavad oma personali erialaste ja/või tehniliste teadmiste ja oskuste pidevat parendamist soodustama ning selle tagama.

 Organisatsiooni kogu personal peab rangelt järgima isikliku hügieeni ja puhtuse reegleid.

2.F Loomaarstid, tööohutus ja -tervishoid

 Loomaarstidel tuleb tagada oma personali, patsientide ja klientide ohutus ning tervise kaitse, eriti seoses

· füüsilise tööga (raskuste tõstmine, loomade fikseerimine);

· libastumis-, komistamis- või kukkumisohuga (ohutusmeetmed märgade põrandate ja ebatasaste pindade korral, märgistatud trepiastmed jne);

· tuleohutusega (kergesti süttivate ainete, lahtise tule ja elektri kasutamine);

· töövahendite kasutamisega (ohutustehnika tööriistade ja elektriseadmete kasutamisel);

· ohtlike ainetega (röntgenkiirgus, anesteetilised gaasid, ravimid ja muud ohtlikud ained);

· kutsehaigustega.

Järelikult, loomaarst on kohustatud rakendama kõiki mõistlikke ettevaatusabinõusid, et tagada oma personali, patsientide ja klientide kaitse eelnimetatud ohtude eest, kindlustades, et

· hooned ja nende ümbrus oleksid ohutud;

· personal oleks saanud koolituse tööohutuse ja ‑tervishoiu alal;

· esmaabivahendid oleksid käepärast ja kõik töötajad teaksid nende asukohta;

· personal teaks, kuidas tulekahju korral hoonet evakueerida, ning harjutaks neid oskusi;

· personalile oleks tagatud kaitseriietus, kui tööohutus seda nõuab;

· nii personal kui üldsus oleks kõikidest võimalikest ohtudest teadlik.

2.G Loomaarstid ja rahva tervis

 Loomaarstid peavad püüdma tagada rahva tervise parima kaitse.

 Vajadusel peavad loomaarstid andma klientidele nõu, kuidas vähendada zoonootiliste mõjurite, toidupatogeenide, bioloogiliste ja keemiliste jääk- ning saasteainetega kokkupuute ning antibakteriaalse resistentsuse tekke ohte.

 Loomaarstid peavad teavitama loomaomanikke nende vastutusest avalikkuse ees.

2.H Loomaarstid ja keskkond

 Loomaarstid peavad püüdma vähendada keskkonnareostust, rakendades abinõusid jäätmete tekke vältimiseks, nende ümbertöötluseks ning nõuetekohaseks kahjutustamiseks. Võimaluse korral tuleks tarvitada korduvkasutatavaid materjale.

 Loomaarstid peavad püüdma vähendada keskkonnareostust, kasutades desinfektsioonivahendeid, ravimeid ja muid kemikaale hoolikalt ja sihipäraselt.

 Loomaarstid peavad püüdma kaitsta keskkonda, kasutades vett ja energiat säästlikult.

 Loomaarstid peavad korraldama jäätmete sorteerimise ning hankima erinevat tüüpi jäätmete kogumiseks sobivad mahutid, et hõlbustada jäätmete toimetamist jäätmekäitlusettevõtetesse.

 Loomaarstid peavad oma kliente ergutama veterinaarseid jäätmeid ohutult kõrvaldama.

2.I Loomaarstid ja pädevad asutused

 Loomaarstid peavad pädevate asutustega hoidma ja edendama häid suhteid.

 Loomaarstid peavad pädevatelt asutustelt saadud avalikke ülesandeid täitma viivitusteta ja vastavalt etteantud juhistele.

 Loomaarstid, täites ülesandeid pädevate asutuste nimel, peavad tagama, et ei tekiks huvide konflikti; nad ei tohi kuritarvitada oma ametiseisundit enda klientuuri suurendamiseks või isikliku kasu saamiseks.

 Kui loomaarstid täidavad pädevate asutuste korraldusel mingeid ülesandeid teise loomaarsti kliendi juures, tohib kliendi soovitud täiendavaid menetlusi sooritada vaid tolle loomaarsti nõusolekul.

3. Kvaliteedisüsteemid veterinaar-organisatsioonis

Koodeksi käesolev osa esitab kvaliteedisüsteemi, milline aitab niisugust süsteemi rakendada soovival veterinaarorganisatsioonil parendada klientide rahulolu, kuivõrd see süsteem innustab organisatsiooni analüüsima klientide nõudeid ning kindlaks määrama ja ohjama neid tegevusi, mis aitavad pakkuda klientidele vastuvõetavaid teenuseid.

3.A Üldised nõuded

Veterinaarorganisatsioon peab

 määratlema oma protsessid ja nende rakendamise kogu organisatsiooni ulatuses;

 määrama kindlaks nende protsesside järjestuse ja vastastikused mõjud;

 määrama kindlaks kriteeriumid ja meetodid, mis on vajalikud, tagamaks, et nii protsesside toimumine kui ka juhtimine oleksid tõhusad;

 kindlustama nende protsesside toimumiseks ja seireks vajalike ressursside ja teabe kättesaadavuse;

 neid protsesse jälgima, hindama ja analüüsima;

 kandma hoolt nende protsesside pideva parendamise eest.

Kvaliteedisüsteem peab olema piiritletud, dokumenteeritud, juurutatud, üle vaadatud, kontrollitud ja pidevalt parendatud.[3] [4] [5]

3.B Nõuded dokumentatsioonile

Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioonis peab sisalduma

 juhtkonna allkirjastatud deklaratsioon, mis väljendab juhtkonna kvaliteedipoliitikat ja tema kohustusi;

 kvaliteedijuhend või käsiraamat (kirjalik, dokumenteeritud ning ajakohastatud), mis sisaldab nii kvaliteedisüsteemi dokumenteeritud protseduure kui ka protsesside ning nende vastastikuste mõjude kirjeldusi.

 kõikide teeninduse kvaliteeti mõjutavate protsessidega seotud protseduuride kirjeldus (kirjalik, dokumenteeritud ning ajakohastatud).

 kõik dokumendid, mis on vajalikud, et tagada nende protsesside planeerimine, toimumine ja efektiine kontroll.

Dokumenteerimise tase sõltub veterinaarorganisatsiooni suurusest ja tegevusvaldkondadest.

Dokumentatsioon võib olla ükskõik millises vormis ja täita mis tahes tüüpi tugifunktsiooni.

Kõik teeninduse kvaliteeti mõjutavad dokumendid peavad olema

 dateeritud, registreeritud ja enne avaldamist kinnitatud (vastutavate töötajate poolt signeeritud);

 väljastatud ettenähtud isikutele eelnevalt koostatud jaotusnimekirja alusel;

 vastava kirjaliku protseduuri järgi üle vaadatud, analüüsitud, ajakohastatud ja uuesti kinnitatud;

 kasutamiskohtades saadaval, loetavad ning selgesti äratuntavad.

Dokumentatsioon peab olema määratletud, juurutatud, üle vaadatud, kontrollitud ja pidevalt parendatud.

Kõik väljaspoolt tulnud dokumendid (rakendamisele kuuluvad normatiivaktid, eetikakoodeksid jne) olgu märgistatud ja kättesaadavad ning nende järgimine peab olema tagatud.

Aegunud dokumentide ekslikku kasutamist tuleb vältida. Kui taolisi dokumente säilitatakse, peavad need olema selgelt tähistatud.

Dokumente tuleb vastava kirjaliku protseduuri kohaselt säilitada turvaliselt viis aastat, kui õigusaktides ei ole sätestatud teist tähtaega. Dokumendid peavad jääma hõlpsasti leitavaks, tuvastatavaks ja loetavaks.

3.C Juhtkonna vastutus

Juhtkond peab kvaliteedipoliitika välja töötama ja kaasama sellesse tegevusse ka personali.

Kvaliteedipoliitika peab hõlmama organisatsiooni strateegilisi tegevussuundi ning selle kujundamisel tuleb arvesse võtta nii klientide vajadusi kui asjaomaste õigusaktide nõudeid.

Juhtkond peab olema asjasse pühendunud, et selle etapi edukus oleks tagatud.

3.C.a Juhtkond peab kvaliteedipoliitika sobivalt määratlema, planeerima ja dokumenteerima

Kvaliteedipoliitika määratleb kvaliteeti puudutavad sihid ja eesmärgid, mida on vaja saavutada nii klientide hüvanguks (rahulolu kasv, varjatud vajadused) kui ka organisatsiooni enese huvides (konkurentsivõime, efektiivsus, kasumlikkus).

Hierarhilised ja saavutatavad kvaliteedieesmärgid tuleb määratleda süstemaatiliselt.

Kvaliteedieesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud peavad olema määratletud ja planeeritud.

Arvesse tuleb võtta vajalikud ressursid (rahalised, materiaalsed ning inimressursid).

3.C.b Juurutada tuleb orienteeritus kliendile

Tuleb määratleda organistasiooni väliskliendid ja huvipooled, kindlaks teha nende vajadused ja hinnata nende rahulolu.

See informatsioon tuleb organisatsioonis teatavaks teha ja arvesse võtta.

3.C.c Tuleb juurutada sisekommunikatsiooni-poliitika

Juhtkond peab organisatsiooni sees tagama teabe nii kvaliteedipoliitika kui teenuste kvaliteedi kohta.

Juhtkond peab ise olema heaks eeskujuks.

Juhtkond peab tunnustama personali püüdlusi ja saavutusi.

3.C.d Iga töötaja vastutus- ja pädevusvaldkond tuleb täpselt määratleda

Koostada tuleb organisatsiooni struktuuri kirjeldus.

Personali iga liige peab teadma, millised on tema kohustused.

Juhtkond peab määrama töötaja, kes vastutab kvaliteedi eest ning on volitatud langetama vajalikke otsuseid.

3.C.e Organisatsiooni eesmärkide saavutatust ja asjakohasust tuleb hinnata ja etteplaneeritud ajavahemike järel üle vaadata

Eesmärkide saavutatust tuleb hinnata, võttes selleks otstarbeks arvesse siseauditite tulemusi, tagasisidet klientidelt, protsesside teostamise analüüse ning ettekandeid puuduste kohta.

Organisatsiooni strateegiat tuleb täiustada (protsesside ülevaated, juhtimise ülevaated).

3.D Ressursside juhtimine

Eesmärkide saavutatust tuleb hinnata, võttes selleks otstarbeks arvesse siseauditite tulemusi, tagasisidet klientidelt, protsesside teostamise analüüse ning ettekandeid puuduste kohta.

Organisatsiooni strateegiat tuleb täiustada (protsesside ülevaated, juhtimise ülevaated).

3.D.a Organisatsioon peab juurutama inimressursside juhtimise efektiivse strateegia

Organisatsioon peab juurutama inimressursside juhtimise efektiivse strateegia, võttes arvesse normatiivaktide nõudeid, eeldatavat töökoormust, töötajate asendamise vajadust ning personali kompetentsust.

Iga ametikoha jaoks organisatsioonis peab ametijuhend olema kättesaadaval.

Töötajaid värvates tuleb arvesse võtta nende töö iseloomu ja rakendada sobivaid valikukriteeriume.

Uute töötajate värbamisel peab organisatsioon tagama, et neil oleks olemas antud ametikohtadel töötamiseks nõutav ametlik kvalifikatsioon, et üle võtta ja edasi täita tegevusi, mille jaoks nad tõõle võeti, ning et nad vastaksid nende kohta käivatele erialastele nõuetele.

Organisatsiooniga liitunud töötajatele tuleb korraldada firmasiseseid koolitusi.

Personali teadmiste ja oskuste täiendamist tuleb soodustada ja tagada see regulaarselt ülevaadatava arendustegevuse programmi alusel.

Personali puudutavad dokumendid nagu näiteks töölepingud, ametijuhendid, ametliku kutsealase kvalifikatsiooni olemasolu ja täiendkoolituste läbimist kinnitavad tõendid peavad olema nõuetekohaselt koostatud ja säilitatud.

3.D.b Organisatsioon peab juurutama oma materiaalsete vahendite efektiivse haldamise

3.D.b.1 Hooned ja nende ümbrus

Hooned ja nende ümbrus peavad sobima organisatsiooni vajadustele ja tegevusalale ning vastama ka normatiivaktides sätestatud nõuetele.

Koostatud peab olema hoonete ja nende ümbruse üld- ja kasutusplaan.

Hoonete ja nende ümbruse ohutus ja korrashoid tuleb tagada ning dokumenteerida.

Hoonete ja nende ümbruse puhastus ja/või desinfektsioon peab olema planeeritud, dokumenteeritud ja vastama hügieenireeglitele.

Hoonete ja nende ümbruse seisundit ning haldamist tuleb dokumenteerida, hinnata ning planeeritud ajavahemike tagant üle vaadata.

3.D.b.2 Inventar (varustus ja seadmed)

Inventar peab sobima organisatsiooni vajadustele ja tegevusalale ning vastama ka normatiivaktides sätestatud nõuetele.

Inventari nimekiri ja spetsifikatsioonid peavad olema kättesaadavad.

Seadmete hooldus ja kalibreerimine peab olema planeeritud ning dokumenteeritud.

Seadmete puhastamine tuleb planeerida ning dokumenteerida ja läbi viia kooskõlas hügieenireeglitega.

Inventari seisundit ja selle haldamist tuleb dokumenteerida, hinnata ning planeeritud ajavahemike tagant üle kontrollida.

3.D.b.3 Tugiprotsessid

Tuleb luua kliendiregister ja sellega seotud dokumentide haldamise tõhus süsteem.

Tuleb tagada kaasaegse erialakirjanduse kättesaadavus.

Puhastustööd, desinfitseerimine ja steriliseerimine peavad olema korraldatud kooskõlas osutatavate teenuste iseloomu ning normatiivaktide ja hügieeninõuetega.

Jäätmekäitlus peab olema kooskõlas normatiivaktide ja hügieeninõuetega.

Vajalike ohutusmeetmete kasutamine peab olema organiseeritud ja tagatud.

Tugiprotsessid ja nende juhtimine peavad olema dokumenteeritud, hinnatud ning planeeritud ajavahemike tagant üle kontrollitud.

3.D.c Organisatsioon peab rakendama töökeskkonna efektiivset haldust

Organisatsioonisisene töötervishoidu ja ‑ohutust (tule- ja elektrioht, röntgenkiirgus, ohtlikud ained, loomade fikseerimine, kutsehaigused jne) puudutav reeglistik peab olema koostatud ja selle järgimine tuleb tagada.

Töötingimused tuleb planeeritud ajavahemike tagant üle kontrollida.

Personali rahulolu uurimine peab olema planeeritud ja dokumenteeritud.

Töökeskkond ja selle haldamine peavad olema dokumenteeritud, hinnatud ning planeeritud ajavahemike tagant üle kontrollitud.

3.E Teenuste osutamine

Veterinaarteenused hõlmavad paljusid omavahel ühendatud tegevusi (protsesse). Nende tegevuste kindlaksmääramine ja vastastikuste mõjude hindamine võimaldab nende omavahelist sidusust parendada ja teenuseid tõhusamaks muuta.

3.E.a Organisatsioon peab määratlema oma protsessid

Organisatsioon peab tuvastama oma erinevad protsessid.

Protsesside vastastikused mõjud tuleb kindlaks määrata.

3.E.b Organisatsioon peab kliendiga suhtlema

Organisatsioon peab klientide nõudmised välja selgitama.

Organisatsioon peab arvestama kehtivate normatiivaktide nõuetega.

Organisatsioon peab kliente informeerima (selgitavad bukletid, meeldetuletuskaardid...).

Organisatsioon peab klientide kaebused registreerima.

3.E.c Organisatsioon peab oma protsesse dokumenteerima

Iga protsessi jaoks tuleb eraldada vajalikud ressursid (materjal, seadmed, tarvikud, ravimid...).

Iga protsessi jaoks tuleb määrata selle eest vastutav isik.Standardsete tegevusprotseduuride kirjeldused või tööjuhendid peavad olema kättesaadaval.Iga protsessi jaoks tuleb määratleda kvaliteedinäitajad.

3.E.d Organisatsioon peab järjekindlalt juhtima oma horisontaalprotsesse (kliendiregistri pidamine, haigusjuhtude käsitlemine, ravimite ja tarvikute kasutamine, retseptide ning tõendite väljastamine)

3.E.d.1 Kliendiregister

Iga kliendi registriandmed peavad olema üksikasjalikud, loetaval ja mõistetaval kujul ning vastavalt normatiivaktides sätestatud nõuetele kirja pandud.

Klientide konfidentsiaalsus peab olema tagatud.

Registriandmed peavad olema süstematiseeritud ja pidevalt kättesaadavad.

Kliendi registriandmetes peavad sisalduma konsultatsiooni põhjused ja patsiendi esmase läbivaatuse lõpptulemused.

Kliendi registriandmetes peavad kronoloogilises järjekorras kajastuma kõik sooritatud protseduurid.

Kliendi registriandmetes peab sisalduma täiendav teave (nt laboratoorsed analüüsid) või viide sellele.

Kliendi registriandmetes peab sisalduma administratiivset laadi teave (tasumata arved, tulevikumaksed, kaebused...) või viide sellele.

3.E.d.2 Haigusjuhtude käsitlemise protseduur

Veterinaarorganisatsioon peab välja töötama haigusjuhtude katkematu vastuvõtu süsteemi ning tagama selle toimivuse. Kui see ei ole võimalik, tuleb välja töötada protseduur klientide edasisuunamiseks teise veterinaarorganisatsiooni. Korrektne ja arusaadav informatsioon teise organisatsiooni vastuvõtule pääsemise kohta peab olema kättesaadav mõne tavapärase kommunikatsioonivahendi kaudu.

Kõigile järelepärimistele ja muudele kontaktidele tuleb vastata operatiivselt ja viisakalt.

Peab olema välja töötatud tegevusjuhis kiiret abi vajavate haigusjuhtumite käsitlemiseks.

Kui mingit laadi abi osutamine ei kuulu organisatsiooni pädevusse, peab ta olema valmis ja suuteline suunama haigusjuhtumi teise organisatsiooni.

Haigusjuhtumi esmase ja järgnevate korraliste läbivaatuste tulemused tuleb kliendile mõistetavalt lahti seletada.

Klienti tuleb teavitada talle osutatavate teenuste eelistest, riskidest ja maksumusest ning enne ükskõik millise teenuse osutamist tuleb kliendilt selleks teadlik nõusolek saada.

Organisatsioon peab klienti oma hinnakirjast teavitama. Hinnakirja rakendamisel tuleb lähtuda ühesugustest printsiipidest.

Kliendile tuleb väljastada detailne arve, millel kajastuvad kõik osutatud teenused ja kasutatud tooted.

Looma erivajadused (kartlikkus, valu, heaolu puudumine...) tuleb ära tunda ja neile asjakohaselt reageerida.

Kliendi erivajadused tuleb ära tunda ja neile asjakohaselt reageerida.

Tagada tuleb teenuste osutamise järjepidevus.

3.E.d.3 Ravimid ja tarvikud

Organisatsioonidel, millel on ravimite ja tarvikute varu, peab olema dokumenteeritud süsteem selleks, et oleks tagatud nende tellimine, vastuvõtmine, ladustamine, haldamine, jaotamine, väljakirjutamine ning kahjutustamine viisil, mis arvestab kehtivate normatiivaktide nõudeid ja tootjate soovitusi.

Koostada tuleb loetelu (omadused ja kogus) ravimitest ja tarvikutest, mille puhul on nõutav alalise varu olemasolu.

Varude haldamine (tellimine, vastuvõtt, tarnimine ja ringlus) tuleb nõuetekohaselt korraldada ja dokumenteerida. Dokumendid peavad olema säilitatud nii, et oleks tagatud jälitatavus.

Ravimite ja tarvikute aegumistähtaegu, kasutusaegu ning seisundit tuleb regulaarselt kontrollida.

Tooteid ja tarnijaid tuleb valida ettemääratletud kvaliteedikriteeriumite alusel.

3.E.d.4 Ravimite väljakirjutamine

Retseptid tuleb välja kirjutada korrektselt, arusaadavalt ja vastavalt normatiivaktide nõuetele.

Ravimeid tohib manustada, väljastada või välja kirjutada üksnes looma(de) või loomade rühma representatiivvalimi piisaval kliinilisel läbivaatusel pandud diagnoosi alusel.

Ülaltoodu ei pruugi olla nõutav teatud ravimite kasutamisel farmides, mis kuuluvad lepinguliselt sätestatud plaanilise veterinaarjärelevalve alla (sätestatakse kirjalikul kokkuleppel looma valdajaga) või antiparasitaarseks metafülaktikaks lemmikloomadel.

Retsepte tuleb säilitada nii, et toodete ja teenuste jälitatavus oleks võimalik.

Kliente tuleb teavitada ravimitega ümberkäimise ja manustamisega seotud ohtudest ning võimalikest kõrvaltoimetest.

Ravimite väljakirjutamisel tuleb ravimi eeliseid ning maksumust hinnata, arvestades kliendi võimalusi.

3.E.d.5 Tõendite väljastamine

Tõendeid tuleb välja anda ettenähtud juhtudel ning neid käsitleda fakti tõendusena pädeva isiku poolt.

Tõendite usaldusväärsuse tagamiseks tuleb rakendada kõiki vajalikke abinõusid.

Tõendid peavad olema välja kirjutatud korrektselt, arusaadavalt ning võltsimiskindlalt, arvestades normatiivaktide nõudeid.

Kui see on nõutav, tuleb kasutada ametlikke dokumendivorme.

Tõendid tuleb registreerida ning säilitada nii, et oleks tagatud nende jälitatavus.

3.E.e Organisatsioon peab kontrollima oma protsessidega seotud mõõte- ja uuringuseadmeid

Koostada tuleb kõigi mõõte- ja uuringuseadmete nimekiri.

Seadmeid tuleb regulaarselt kontrollida, hooldada ja kalibreerida.

3.E.f Organisatsioon peab oma protsesse ja nendega seotud andmeid perioodiliselt hindama ja üle vaatama

Protsesse tuleb regulaarselt hinnata ja üle vaadata.

Infovahetust klientidega tuleb regulaarselt hinnata ja üle vaadata.

Protsesside dokumenteerimist tuleb regulaarselt hinnata ja üle vaadata.

Erinevate protsesside käigus tekkinud andmeid ja informatsiooni ning nende haldamist tuleb regulaarselt hinnata ja üle vaadata.

Mõõte- ja uuringuseadmete kontrolli tuleb regulaarselt hinnata ja üle vaadata.

3.F Mõõtmine, analüüsid ja arendustegevus

3.F.a Organisatsioon peab määratlema, koguma ja analüüsima andmeid oma teenuste asjakohasuse ja tõhususe hindamiseks

Rahulolu-uuringuid tuleb planeerida, läbi viia ja analüüsida.

Klientide kaebusi tuleb koguda ja analüüsida.

Siseauditeid tuleb planeerida, läbi viia ja analüüsida.

Protsessidega seotud andmeid ja protsesside näitajaid tuleb koguda ja analüüsida.

Mõõte- ja uuringuseadmete kontrolliga seotud andmeid tuleb koguda ja analüüsida.

Teenuste ja toodete puudustega seotud andmeid tuleb koguda ja analüüsida.

3.F.b Organisatsioon peab oma kvaliteedisüsteemi pidevalt parendama

Kõik lõigus 3.F.a mainitud andmed ja analüüsid tuleb dokumenteerida, registreerida ja teave nende kohta organisatsioonile edastada.

Kõik juhtimis- ja tugiprotsesside ülevaatuse andmed ja analüüsid tuleb dokumenteerida registreerida ja teave nende kohta organisatsioonile edastada.

Tuleb planeerida ja läbi viia kvaliteedialaseid nõupidamisi, et kogu personali kaasa haarates organisatsiooni tegevus üle vaadata ning seda tõhustada .

Korrigeerivad tegevused puuduste kõrvaldamiseks tuleb määratleda, rakendada, registreerida ning perioodiliselt üle vaadata.

Ennetavad tegevused puuduste vältimiseks tuleb määratleda, rakendada, registreerida ning perioodiliselt üle vaadata.

4. Mõisted

Dokumentatsioon: kõik dokumendid ükskõik millisel kujul (käsitsi kirjutatud või elektroonilised dokumendid, magnet- ja optilised salvestised, skaneeringud, röntgenipildid, elektrokardiogrammid jne), mis kirjeldavad või registreerivad tegevuse meetodeid, läbiviimist või tulemusi, tegevust mõjutavaid tegureid ja võetud meetmeid.

Dokumenteeritud süsteem: süsteem, mis võimaldab kasutajal paber- või elektrooniliste dokumentide kaudu andmeid loetavalt ja üksikasjalikult lisada ning neid tõhusalt liigitada, muutes andmete ülesleidmise ja kontrollimise hõlpsaks. Süsteemil peab olema sisemehhanism, mis tagab andmete kaitse kadumise või tahtmatu muutmise eest.

Ennetav tegevus: tegevus potentsiaalse puuduse või muu soovimatu potentsiaalse olukorra põhjuse kõrvaldamiseks, et vältida selle ilmnemist.

Farmakoloogiline järelevalve: ravimite järelevalve peale neile müügiloa andmist.

Veterinaarias on farmakoloogilise järelevalve tegevusulatus järgmine:

 Kahtlustatavad kõrvaltoimed loomadel, kaasa arvatud toodete näidustusevälisel kasutamisel ilmnevad reaktsioonid

 Oodatava mõju puudumine

 Inimeste reaktsioonid veterinaarravimitele

 Võimalikud keskkonnaprobleemid

 Jääkainete piirnormi registreeritud ületamine.

Hea Veterinaarne Tava: standard, mis tagab selle, et loomaarsti kutsealal pakutavate teenuste osutamine ja kontroll toimuks järjepidevalt kooskõlas FVE poolt määratletud kvaliteedistandarditega.

Huvipool: isik grupp, kes on huvitatud organisatsiooni toimivusest või edust (kliendid, omanikud, personal, tarnijad, kutseühingud, koostööpartnerid, ühiskond jt).

Juhtimine: koordineeritud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja ohjeks.

Juhtimissüsteem: süsteem tegutsemisviisi ning eesmärkide määratlemiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks.

Juhtkond (tippjuhtkond): isik või isikute grupp, kes suunab ja ohjab organisatsiooni kõrgeimal tasemel.

Jälitatavus: võimalikkus kindlaks teha vaatlusaluse objekti ajalugu, rakendust või asukohta.

Kliendirahulolu: kliendi arvamus tema nõuete täidetuse määra kohta.

Klient: toote või teenuse saaja.

Korrigeeriv tegevus: tegevus avastatud puuduse või muu soovimatu olukorra põhjuse kõrvaldamiseks eesmärgiga vältida selle kordumist.

Kvaliteedijuhend: dokument, mis sätestab organisatsiooni kvaliteedipoliitika ja kvaliteedisüsteemi, esitades korrastatult ja liigitatult kõik asjakohased protokollid, tööjuhised ja registreerimisvormid.

Kvaliteedipoliitika: organisatsioonile mõeldud üldised kvaliteedialased eesmärgid ja juhtnöörid, mis on juhtkonna poolt ametlikult väljendatud.

Kvaliteedisüsteem: süsteem, mis on orienteeritud kvaliteedile ning mis on mõeldud organisatsiooni tegevuse suunamiseks ja kontrollimiseks.

Kvaliteet: määr, mille ulatuses vaadeldavate parameetrite kogum nõuetele vastab.

Loomaarst: iga isik, kellel on veterinaarmeditsiini erialal ametliku kutsealase kvalifikatsiooni olemasolu tõendav diplom, tunnistus või muu loomaarsti kutsealal tegutsemiseks nõutav dokument. See termin on samatähenduslik terminiga „veterinaar“.

Loomaarstipraksis: hoonetest, infrastruktuurist, loomaarstidest, abipersonalist ja vajalikust dokumentatsioonist koosnev tervik.

Hea Veterinaarse Tava koodeksis, siiski, tähistab termin „loomaarstipraksis“iga veterinaarteenust, mida osutab veterinaarorganisatsioon.

Nõue: vajadus või ootus, mille täitmine on ette kindlaks määratud, üldiselt eeldatav või kohustuslik.

Organisatsioon: rühm isikuid, kelle kohustused, volitused ja suhted on määratletud, ning (vastavad) vahendid .

Organisatsiooni struktuur: organisatsiooni liikmete ülesannete ja volituste ning organisatsiooni hierarhilise korralduse skemaatiline kirjeldus.

Personal: iga organisatsiooni palgatud või organisatsiooni heaks töötav isik.

Pidev parendamine : korduv tegevus nõuete täitmisvõime tõstmiseks.

Protseduur: täpselt määratletud viis tegevuse või protsessi läbiviimiseks.

Protsess: vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks.

Protsesse võib liigitada kolme klassi:

 Teostusprotsessid, mida on kõige lihtsam kindlaks määrata, sest nad aitavad teenuse osutamisele otseselt kaasa (nt. konsultatsioon, hospitaliseerimine, kirurgia...)

 Tugiprotsessid, mis annavad teostusprotsesside käsutusse vajalikud ressursid (kliendiregister, teaduslikud andmed ja informatsioon, sisseseade...)

 Juhtimisprotsessid, mis suunavad teostus- ja tugiprotsesse ning tagavad nende sidususe, määratledes organisatsiooni strateegia ja eesmärgid.

Protsesside määratlemine võimaldab veterinaarorganisatsiooni kogu personalil oma tegevusi ja nende vastastikuseid mõjusid analüüsida ning seeläbi süsteemi erinevate osade omavahelist sidusust parandada.

Puudus (mittevastavus): nõude mittetäidetus.

Pädev asutus: liikmesriigi keskasutus, mille pädevusse kuulub veterinaarkontrollide teostamine, või mõni teine ametiasutus, kellele see pädevus delegeeritakse.

Siseaudit: asjaomase veterinaarorganisatsiooni sõltumatu liikme poolt regulaarselt või perioodiliselt läbiviidav hinnangu andmine kvaliteedisüsteemi juurutamisele ja efektiivsusele, sealhulgas ka korrigeerivate tegevuste rakendamisele ja nende tegevuste tulemuslikkusele.

Süsteem: omavahel seotud või üksteist mõjutavate elementide kogum.

Vastavus: nõude täidetus.

Veterinaarkontroll: mis tahes tegelik kontroll või administratiivne formaalsus, mis on kas otseselt või kaudselt rahva või loomade tervise kaitseks ette nähtud.

Veterinaarorganisatsioon: mis tahes organisatsioon, mille tegevusalade hulka kuulub mõni veterinaarmeditsiini või veterinaarteaduse valdkond.

Ülevaatus: tegevus, mis on ette võetud otsustamaks, kas vaadeldav objekt on püstitatud eesmärkide saavutamiseks sobiv, adekvaatne ja mõjus.

5. Kasutatud kirjandus

(1) ANAES (1999) Manual of accreditation of the establishments of health. / Tervishoiuasutuste akrediteerimise juhend. Anaes Paris. 101 lk

(2) AAHA (2002) American Animal Hospital Association / Ameerika Loomakliinikute Assotsiatsioon. AAHA USA 116 lk

(3) BSAVA (1998) System of practical standards BSAVA / BSAVA tegevusstandardite süsteem. [Internetilehekülg www.bsava.com]

(4) ISO (2000) Quality management of systems. Fundamentals and vocabulary. NF IN ISO 9000/2000 standards / Süsteemide kvaliteedijuhtimine. Põhialused ja mõistete leksikon. NF IN ISO 9000/2000 standardid. Iso Geneva. 30 lk

(5) ISO (2000) Quality management systems. Requirements. NF IN ISO 9000/2000 standards / Kvaliteedisüsteemid. Nõuded. NF IN ISO 9000/2000 standardid. Iso Geneva. 26 lk

(6) ISO (2000) Quality management systems. Guidelines for performance improvements NF IN ISO 9000/2000 standards / Kvaliteedisüsteemid. Paranduste tegemiseks NF IN ISO 9000/2000 standarditesse. Iso Geneva. 59 lk

Sisukord1. Sissejuhatus2. Euroopa loomaarstide kutse-eetika ja käitumispõhimõtted2.A Loomaarstid ja loomad2.B Loomaarstid ja nende kliendid2.C Loomaarstid ja loomaarstikutse2.D Loomaarstid ja ravimid2.E Loomaarstid ja nende personal2.F Loomaarstid, tööohutus ja -tervishoid2.G Loomaarstid ja rahva tervis2.H Loomaarstid ja keskkond2.I Loomaarstid ja pädevad asutused3. Kvaliteedisüsteemid veterinaarorganisatsioonis3.A Üldised nõuded3.B Nõuded dokumentatsioonile3.C Juhtkonna vastutus3.E Teenuste osutamine3.F Mõõtmine, analüüsid ja arendustegevus4. Mõisted5. Kasutatud kirjandus

Euroopa Loomaarstide FöderatsioonRue Defacqz, 1 B-1000 BrusselsTelefon: + 32 2 533 70 20Faks: + 32 2 537 28 28E-post: info@fve.org info@fve.org Internetilehekülg: www.fve.org Euroopa Loomaarstide Föderatsiooni liikmesorganisatsioonid

 

Austria	Bundeskammer der Tierärzte Österreichs
Belgia	Union Professionelle Vétérinaire Vlaamse Dierenartsen Vereniging
Bulgaaria	Chamber of the Veterinary Practitioners in Bulgaria
Eesti	Eesti Loomaarstide Ühing
Hispaania	Consejo General de Colegios Veterinarios de España
Holland	Koninklijke Nederlandse Maatschappij voor Diergeneeskunde
Horvaatia	Hravtska Veterinarska Komora Societas Veterinaria Croatica
Iirimaa	Veterinary Ireland Irish Veterinary Council
Island	Dyralæknafélag Islands
Itaalia	Federazione Nazionale Degli Ordini Dei Veterinari Italiani
Jugoslaavia	Veterinary Chamber of Serbia & Montenegro
Kreeka	Hellenic Veterinary Association
Küpros	Pancyprian Veterinary Association
Leedu	Lietuvos Veterinarijos Gydytoju Asociacija
Luksemburg	Association des Médecins Vétérinaires du Grand-Duché de Luxembourg
Läti	Latvijas Veterinararstu biedriba
Makedoonia	Makedonska Veterinarna Komora
Malta	Malta Veterinary Association
Norra	Den Norske Veterinærforening
Poola	Polska Izba Lekarzy Weterynarii
Portugal	Ordem dos Médicos Veterinarios Sindicato Nacional dos Médicos Veterinarios
Prantsusmaa	Ordre des Vétérinaires Français Syndicat National des Vétérinaires d'Exercice Libéral
Rootsi	Sveriges Veterinärförbund
Rumeenia	Asociatia Generala a Medicilor Veterinarin din Romånia
Saksamaa	Bundestierärztekammer
Slovaki Vabariik	Komora veterinarnych lekarov Slovenskej Republiky
Sloveenia	Veterinarska Zbornica Slovenije
Soome	Suomen Eläinlääkäriliitto
Šveits	Gesellschaft Schweizerischer Tierärzte / Société des Vétérinaires Suisses
Taani	Den Danske Dyrlaegeforening
Tšehhi Vabariik	Komora veterinarnich lekaru Česke Republiky
Türgi	Türk Veteriner Hekimleri Birligi
Ungari	Magyar Allatorvosi Kamara
Ühendatud Kuningriik	British Veterinary AssociationRoyal College of Veterinary Surgeons
Sektsioonid	European Association of State Veterinary Officers (EASVO)
	Federation of European veterinarians in industry and research (FEVIR)
	European Union of Veterinary Hygienists (UEVH)
	Union européenne de vétérinaires praticiens (UEVP)