●Sahtel

2017. aasta tähtsamad sündmused:

  • 11. märts
    ELÜ üldkoosolek
  • 05-06. august
    Loomaarstide suvepäevad
  • 27-28 oktoober
    Konverents Veterinarmeditsiin 2017

14. – 22. maini toimub metsloomade marutaudivastane suukaudne vaktsineerimine puhvertsoonis riigipiiri aladel

Esmaspäeval, 14. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist, mis kestab orienteeruvalt 22. maini.

Alates eelmisest aastast ei külvata vaktsiini kogu riigis. Takistamaks marutaudi taaslevikut Eestisse, külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult külgneb riikidega, kus esineb marutaudi. Puhvertsooni laius on 20-40 km Läti piirist, 50 km Venemaa maismaapiirist ning 30 km Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaalt, jätkatakse Eesti-Vene maismaapiiril Kagu– ja Lõuna-Eestis ning seejärel liigutakse edasi piki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole kuni Pärnu laheni. Vaktsiini külvamise plaan maakondade lõikes

Vaktsineeritava ala kaart

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ja mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus ei ole ohtlikud.

Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ega veekogude kohal. Välditakse ka vaktsiini külvamist karjamaadele, kus vaktsineerimise ajal viibivad koduloomad. Lennuk lendab madalalt, et tagada vaktsineeritava ala piisav nähtavus. Kui leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Kui esineb oht, et laps või koduloom võib leida vaktsiinipala, tuleb see kummikindaid kandes ümber paigutada. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.Seni läbi viidud vaktsineerimisprogramm on oma eesmärki edukalt täitnud. Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006-2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase nelja aasta jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi rohkem kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult 4 marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mida võib pidada viimasteks riigisisese päritoluga marutaudijuhtumiteks. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. a suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011 aasta jaanuaris Põlvamaal. 2005. - 2011. aasta vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 86% sihtgrupi loomadest. 45%-l loomadest leiti viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.Alates 2011 aastast jätkatakse vaktsineerimist puhvertsoonis, mille laiuseks on 20-50 km riigipiirist, et takistada rebaste ja kährikute kaudu marutaudi levikut naaberriikidest Eestisse.Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Marutaudikahtlasest loomast tuleb koheselt teavitada loomaarsti.Loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla rohkem kui kaks aastat sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist.Lisainformatsioon:
Enel Niin projektijuht
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee